haudihei,
mul on tunne, et see, et ma lõpuks arvutisse interneti sisse sain, hakkab mu kirjutamisi siin tugevalt mõjutama. on võimalus ennast teisiti välja eleda kui kirjutamise teel ja aeg mujale ära kulutada. aga pole hullu.
täna oli üle pika aja üks täitsa tore päev. olenemata sellest, et hommik kuigi paljulubav ei olnud. kurk oli nii kinni paistetanud, et arvasin, et mul on angiin ja ajasin seetõttu emme tagajalgadele. ja ma ei teinud terve hommikupooliku midagi asjalikku, sest pidin marioga koos mataderosse (lavastuse toimumispaika, vt www.mataderomadrid.com ) minema, teda aga ei tulnud. eg atulnud. ega tulnud. ja kui ta lõpuks jõudis, oli kell nii palju, et ta pidi koosolekule minema. niisiis otsustati, et minnakse õhtupoole, proovi ajal ja et ta assistent võtab seniks üle. hea elu nendel lavastajatel siin. ma saan aru, et mina, olles suht tähelepandamatu, saan enne proovide algust ära olla, aga lavastaja... no ma ei tea..
aga minul oli täna kohtumine. esimest korda siinoleku jooksul oli mul mingi oma asi, millest ma hoidsin kinni ja ütlesin, et sorri, aga nüüd mul on vaja minna. nimelt andis jean-guy, mind eilses seisus nähes, mulle ühe oma madriidi tuttava kontakti ja ma helistasingi ja me kohtusime täna. ta nimi on maria ja ta ema on rootslane ja ta on näitleja. ja tal on elukaaslane chris ja pooleteistaastane laps clara. ja kuigi mul oli väga vähe aega nendega koos olla ja ma olin suht ebakindel, sest ma ei saa aru, millal inimesed teesklevad lahkust ja millal nad seda päriselt mõtlevad, oli see tore.
sattusin esimest korda siinoleku jooksul baari, kus omanikud rääkisid inglise keelt ja kus oli puhas ja vaikne. ja kõi kolid näitlejad. chris ka. ja enyo. ja anna. ja veel üks mees. ja kuidas need mehed kõi clarat armastasid :) nad mängisid niiviisi lolli ta jaoks, et mul oli väga lõbus.
ja sain tunda hispaania külalislahkust - esimesel kohtumisel võhivõõraga kutsusid nad mu endi poole lõunat sööma. ja ma nägin päris hispaania maja seestpoolt ja päris hispaania korterit. ja see oli hirmus ilus. maja ise oli uus. aga vaimsus oli nii lõunamaine, et ta tundus küprokist hoolimata soe ja turvaline. suure suure rõduga.
ja kui ma proovi jõudsin pool tundi hiljem ,siis see ei olnudki suur probleem.
ja siis tuli itimees, kelle ma lõpuks suure vingumisega oilin suutnud endale saada ja tegi mu arvuti korda. aga ma pidin enne ära minema ja ei saanudki teada, mis imeasju ta korda saatis. esimesed veerand tundi nägid küll äärmiselt lootusetud välja..
no ja siis läksime mario ja ühe teise mehega, kes on vist tähtis, aga kelle nime ma endiselt ei tea, mataderosse. ja see oli...no suur.
aga viisist, kuidas mario minuga rääkis, sain ma aru, et meeldin talle. ja mis sellest, et see on ainult selline blondiini moodi meeldimine, sest siinsetes oludes olen blond, ja noor ja tüdruk, ikka on toe kui keegi sinuga sõbralik on.
ta ostis mulle pärast jäätist ka :)
no ja rohkem polegi.
finito.
ja oi, kell on palju. ma lähen nüüd lõpuks siis magama.
ja endiselt kallistan sind, oo eestimaa