Kell sai ühtäkki hirmus palju ja ma ei jaksagi enam kirjutada. See see on kui endal on internet. Oh. Aga mis seal ikka. Täna oli terve pave padukas ja ma väljusin teatrist umbes kolm korda kümneks minutiks ; käisin poes süüa ostmas ja kaks akorda koopiakeskusus. Kaks selle pärast, et esimesel korral oli mul õnnestunud mälupulgale tühi folder tõmmata. Kuidas see juhtus, ma ei tea, aga igal juhul on see väga minulik. Nojah, kui pea ei võta, võtavad niisiis jalad.. aga kuigi oli esmakordselt päris jahe, oli väljas tore, sest õhk lõhnas värskelt ja tänavad olid puhtamad ja niisked. Kisa ei olnud nii palju igal pool, sest inimesed eelistasid baaride sisemisi piirkondi.

Täna sain endale lõpuks ometi isikliku „kontori”. Kui siiani nägi arvuti taga töötamine välja nii, et kolm inimest pidid üritama ennast mahutada ühe väike laua taha kolmandal korrusel, siis nüüdsest andsime marianoga lin’ile ta laua tagasi ja kolisime ise fuajeesse, kuhu trepi kõrvale nurka püstitasime suure laua ühest plaadist ja kahest puitkolmnurgast ning ümbritseime endid kangastest ja plaatidest barrikaadiga. See on mõnus koht. Nüüd mulle meeldib arvutis tööd teha – oma tuba, oma luba. Ja oma arvuti ju ka J. Proovis käisin. Küll vähe, aga siiski. Seal arenevad asjad täitsa hästi. Näitlejad tunnevad endid üha turvalisemalt ja muusika meeldib mulle üha rohkem. Ole sa tänatud, kurt weill. J

Hispaania keelega läheb vist täitsa talutavalt. Mariano saab minust juba enam-vähem aru ja mina saan aru, mida ta mulle öelda üritab. Esimesest päevast peale on mulle räägitud, et „selleks, et keelt selgeks saada, pead sa sõnaraamatuga magama (ehk siis hispaania mehe leidma endale), aga ma vaatan ringi ja siin ei ole kuskil mitte ainsatki sõnaraamatut. Sest sõnaraamatud on kahekeelsed ja tegelevad tõlkimisega. Mida sa siin tõlgid, kui keegi sust kottigi aru ei saa?! Ainus seda funktsiooni täita suutev inimene tänaseni oli mu hotelli üks administraator. Paraku pole ta just kuigi apetiitse välimusega. :P aga täna poes jalutas üks inimene mulle kohe juurde sellise jutuga, et „tere, mina olen sõnaraamat, saame tuttavaks.” Keegi mees, kes oli just inglismaalt tagasi jõudnud ega tahtnud, et ta keel ununeks. Tuli välja, et ta on filmiprodutsent. Naljakas, et ma just selliste inimestega kohtun. Ma pole praeguse hetkeni vist oma sfäärist väljastpoolt ühegi inimesega rääkinud. Nojah. Ta lubas mu teatrist üles otsida. Paistis siiski pigem ausate kavatsustega olevat, aga näis. Kõik need mehed siin võivad küll ju väga toredad olla, aga neil on üks ja sama viga – nad on latiinod. Ja mulle meeldivad eesti mehed. (loll lugu, aga nii ta paraku on..)

Hmm. Mis siis veel. Sattusin hetkeks ühe näitlejannaga rääkima täna. Või noh, päris mitmega, sest oleksin neid pidanud neid pildistama, aga see jäi ära. Aga see pole tähtis.. J mul oli oma kallis sõnaraamat jälle näpus ja nagu alati, hakkas ta seda uurima. Hästi armas punapäine tüdruk on. Mängib jenny’t (duublis), nime ei ole suutnud meelde jätta. Igal juhul ta sai teada, et ma olen eestist ja ütles kohe, et „ooo! Sealt on ju see helilooja...arvo pärt!” J lahe. Ja sain kohe ka teada, et pärdil on siinsamas teatro espanolis 10. mail kontsert. Ehk saan ka kuulama. Oleks tore.

Okei, aitab küll. Kell on kaks. Hispaania aja järgi siis. Ööd.