!hola, chicos!
kuigi tegelikult oli mul 1) plaanis minna hoopis välj ajalutama ja 2) oleks viisakas kõigest järjekorras rääkida, olen hetkel nii emotsioonist laetud, et lihtsalt pean kiiresti ennast tühjemaks kirjutama. nimelt algas umbes pool tundi tagasi aktsioon - eesti hipi nelja tärni hotellis. mul ei olnud aimugi, kuhu ma lähen. lasin teatris endale netist kaardi printida ja tulin tulema. ma nägin välja nagu ma ikka näen, ehk siis qba vägagi paikapidavat kirjeldust mööda "kuradi hipiraisk", seljas katkise lukuga seljakott ja veel kolm erinevat kotti, juuksed ehk pisut rohkem sassis kui tavaliselt ja nägu punane peas, näpud just söödud šokolaadist veel natuke kleepuvad. nii. ja sellisena astusin ma sisse ühe VÄGA suure ja uhke fassaadiga hotelli uksest. läksin vastuvõtulaua juurde ja peale pisukest asjaajamist ja ühte allkirja anti mulle kaks uksekaarti ja öeldi, et "hommikusöök on hinna sees". no, mis minul selle vastu olla sai. juba liftis hakkas mul natuke liiga lõbus selle kohta, et seal oli peale minu veel kaks inimest. aga kui ma lõpuks tuppa jõudsin ja avastasin, et see on küll väga väga uhke, aga täiesti pime, läks asi täitsa käest ära. proovisin, mis ma proovisin, aga ühtegi toas leiduvast umbkaudu kaheksast tulest mul süüdata ei õnnestunud. avastasin hiigelsuure voodi pealt mingi pakendi ja läksin koridori seda lugema. seal oli ilus pakike mandlitega šokolaadis ja kiri "dear miss undusk, it is a pleasure having you with us. we sincerelly hope you enjoy your stay. i am at your disposal in case you need anything." +nimi. ja nii ma siis läksingi tagasi vastuvõttu, et paluda oma lambid süüdata. mis, nagu ilmnes oli väga lihtne ja loogiline. üks kahest uksekaardist käis nimelt välisukse kõrval seinas asuvasse pessa. kuidas o kuidas ma küll ise selle peale ei tulnud.
no ja nüüd ma siin siis olen. pool pakki neid paganama häid mandleid on otsas ja tuba enam - vähem üle vaadatud. lähen vist välja - poodi ja pildistama. ja mohammed (üks näitleja "kabulist") lubas mu õhtul nendega koos jooma kutsuda. pärast kirjutan ülejäänud päevast ka :)
20.04.2007
22.38. hispaania aja järgi

väljas on öö, aga kraadiklaas näitab õues 18 kraadi. suvi! :)
ilmnes, et mu hotell on viie minuti jalutamise kaugusel prado muuseumikompleksist. mis sellest, et kõik normaalsed muuseumid ammu kinni on. seal on väga ilus ja roheline ja lõhnab nagu loodus. ja esimest korda ei ole ma õhtul surmani väsinud. hakkan vist vaikselt harjuma selle hullusega siin. no loodame.

aga siis tänane. hommikul läksin poole kümneks teatrisse ja tegin veel lipukavandeid ja üritasin koondada oma mahagonny materjale ühtede kaante vahele. ega see liiga lihtne pole, sest neid paganaid tuleb aina juurde. aga jõudsin olusid arvestades päris kaugele, enne kui mariano teatrisse jõudis. ta oli eelmisel õhtul peale minu lahkumist teatris söönud ja toidumürgituse saanud ja nägi enda kohta väga värvivaene ning morn välja. üritas mulle jälle midagi selgeks teha - poodide ja rekvisiirtide ja pildistamise kohta, aga kui ma kolmandal katsel endiselt lolli nägu tegin, andis ta alla. läksime alla, istusime mootorratta selga ja tegime kiirelt minekut. alles viie minuti pärast kui mingile väljakule kohale jõudsime, ilmnes, et ta kavatsus oli lasta mul üksi selles piirkonnas asuvates antiigipoododes ringi käia, sobilikke rekvisiite otsida, need üles pildistada ja pärast omal käel tagasi teatrisse tulla. ta näitas õige suuna kätta, andis igaks juhuks oma numbri ja läinud ta oligi. päris huvitav. tundsin ennast alguses suhteliselt ebakindlana, aga siis otsustasin, et kui mariano tahab mind proovile panna, pean ma selle korralikult läbi tegema ja kõigega hakkama saama. hakkasin ühest otsast pihta ja ilmnes, et ülesanne ei ole sugugi raske. poode oli piirkonnas kõigil tänavatel järjest, ole aga mees ja astu sisse. ja pildistada lubati ka kõigis. ma usun, et nii mõnigi stsenograaf oleks tahtnud minu asemel seal olla. kell kaks päeval algas siesta, poed pandi kinni ja ma hakkasin teatisse tagasi orienteeruma. mõningase ekslemise peale jõudsin lõpuks suure ringiga õigesse kohta ja olin endaga ülimalt rahul :) mariano oli teatri juures ja läksime koos sööma. ta tutvustas mulle oma elukaaslast, kellega nad olid hirmutavalt sarnased. tore tüdruk tundus olevat. poolakas. selline meeletu boheem ja kunstiinimene nagu mariano isegi. söömaaja lõpp oli ainult pisut piinarikas, sest nad läksid päris tõsiselt tülli teemal - mis on töö ja mis mitte. tüdruk oli kolm aastat tagasi hispaaniasse tulles ja keelt mitte osates tänaval esinemisega raha teeninud. mariano ei pidanud seda aga tööks. ühel hetkel ma otsustasin, et kuigi teoreetiliselt ma sellest vestlusest aru ei saa, praktikas aga piisavalt hästi, on tagumine aeg toidu eest maksma minna ja nad omaette jätta.
kui tagasi teatrisse läksin, andis ka sinna jõudnud mariano mulle ülesandeid arvutis ja internetis, mis võimaldas mõningast meeldivat kontakti kodumaaga :) ja seda õige pikalt - õhtuni välja. ega muud huvitavat polnudki.
homme on proov poole kaheni öösel :D
ja mina saan proovis positsioone pildistada. cool!

nii. kell on nüüd pool kaks ja mina pean kümme teatris olema. head ööd.