tere.
olengi siis nüüd haige. valutan pead ja kurku ja töötan ikka. tegelikult läks täna juba paremaks. kuigi melanhoolia käis mu kannul nagu paha hais, suutsin õhtuks eilsega võrreldes täitsa mäele saada. aga noh, eks mind aidati ka. esiteks sain emmega rääkida, mis iseenesest juba on kõige tähtsam. ja siis nägin veel jean guy'd üle saja aasta ja sain enam vähem normaalses inglise keeles kommunikeeruda. tavaliselt näeb inglise keel siin välja umbes "me you go shop", lisandiks aktiivne viiplemine. ja ikka ei saada aru. nii et juba see iseenesest oli hea. see hommik oli tegelikult jean guy'ga kohtumiseks üks halvemaid, sest jõudsin teatrisse aktiivsest näopesust hoolimata küllaltki paistes näoga ja tema näost omakorda oli väga selgelt näha, et minu "hästi" tema "kuidas läheb'ile " vastuseks ei olnud väga usutav. aga ma sain selle nõrkuse vist andeks. näitasin talle pilte rekvisiitidest ja rääkisin, mis me teinud oleme ja enamik asju sobisid. siis ta tahtis mulle poes ühte tooli näidata ja me läksime välja ja kui olime seal ära käinud, läksime baari ja baari najal seistes rääkis ta asju, mis ei olnud sõna-sõnalt lohutus, aga oli sellena mõeldud ja mõjus ka. meistri tarkus :) ja ma mõtlen seda tõsiselt. ta on tohutult tore inimene. enesekindlust on nüüd tublisti juures ja suutsin isegi mõelda, et "kõik mis ei tapa, teeb tugevaks" :) ja siis ta sõitis ära ja tuleb järgmisel nädalal. aga ma saan hakkama. ausalt.
nii. mis siis veel. sõin muidugi. palju. kuigi isu ei olnud, aga juhtus jälle.
ja näitasin mariole (lavastaja siis) ka poes neid toole ja need olid ok.
ja pärast koos marianoga veel valitud fotosid ja ta oli rahul nii palju kui ma aru sain. ja see oli hea. mul hakkab vist vaikselt asjast mingi visioon tekkima, mis tuleb mulle väga kasuks. enda pärast just. nii halb on teha midagi, mida sa ei mõista. aga sellest tuleb lahe asi. see usk on mul esimesest proovist peale olnud.
ja siis ma jalutasin ringi umbes tunni. esimest korda päevavalgel iseenda peremehena. midagi asjalikku ei näinud ega teinud, aga ostsin paki kummikomme ja ilgelt palju puuvilju. :)
no ja õhtul pidin küll mitu tundi arvutis tööd tegema, aga sain kallitega pisut rääkida msn'is ja see oli hea. ja kirju sain paar tükki ja see pani naeratama. jaa. jaa. kirjutage mulle. ma tahan teada, mis teiega toimub. hullult tore on kirju saada.
ja nüüd on kell jälle palju ja ma lähen parem magama. loodetavasti ei kasva mu kurk öö jooksul päris kinni. ööd :)

PS: ma lihtsalt PEAN selle ära mainima, aga jean guy andis mulle täna hommikul...paki mandleid šokolaadis, hotellist, sest tema neid ei söö. oma saatuse eest ikka nii lihtsalt ei põgene. :)