martes, 1 de mayo de 2007

"kabuli" lõpupeost ka paar sõna, aga ainult paar. esimest korda oma siinoleku jooksul olin napsune. ja ma tantsisin nii, nagu ma juba ammu polnud tantsinud. ja kuna teised tantsisid ka, oli see väga väga äge. ja antnio boyfriend õpetas mulle mingeid tantsusamme, mis mulle väga meeldisid, aga mis paraku kadusd mu peast sama kiirelt kui olid tulnud. ehk avaneb mul veel võimalus temaga tantsida. kindlasti :) ja esimest korda elus sõin fondüüd - maasikad sulašokolaadis. mmmmmm.... ja pärast sattusin hetkeks ka madriidi "nokusse" ehk "la negra'sse", mis paraku polnud mulle väga huvitav, sest ma endiselt ei mõista inimesi nii hästi kui võiks. (kuigi eile mitu inimest juba ütles mulle teatris, et ma räägin hästi hispaania keelt :)) aga enne mu lahkumist jõudsid sinna ka antonio ja ta boyfriend (kelle nime ma, kurat võtaks, pean kuskilt uuesti teada saama) ja nad olid väga ülevoolavad nagu ikka ja võtsid mul mõlemad ümbert kinni ja ütlesid, et ma olen nede sõber ja et nende kodu on ka minu kodu ja et ma võin sinna iga kell minna. see oli hea :) no ja siis ma juba läksingi. mingi kolmest jõudsin magama ja see oli tore õhtu.


(fotod tulevad millagi hiljem)

3 comentarios:

Unknown dijo...

Nii, vaatame, kas töötab...

Unknown dijo...

Ingel olen
Lugesin jälle üle vast tervelt viie päeva su blogi ja ma ei tea, milles on asi, aga see on nii põnev ja huvitav. Arvan ikka, et asi on sinu maneeris, stiilis ja mitte ainult seiklustes; et igaüks ei paneks noid juhtumisi nii värviliselt kirja ning igaüks ei võtaks neid nii seiklusrikkalt vastu. Igal juhul - on hea mõte seda kirjandust siia luua.
:)

Unknown dijo...

Muide, Eestis on praegu tõesti erakordselt rahutu. Inimesed ümberringi (õnneks küll mitte minule väga lähedased, seni) surevad kui lahinguväljal, ilmselt suutmata vastu panna kevadisele masendus- ja nõrkushooajale. Ja tänavatel, ma ei saa aru, pillutakse aknaid segi. Ja üleüldse pole siin selline, nagu tavaliselt.